Tegu oli TTÜ Robotiklubi koostööprojekt Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) õpilastega, et osa võtta patareisorteerija ehitamise konkurssist. Lähem info konkurssi kohta on leitav siit. Üheks põhiliseks tingimuseks oli see, et süsteem tuli ehitada Kodulabori baasil, mis on kasutusel juba koolides robootika õppeaine läbiviimiseks. Ehitamine toimus ajavahemikul märts - aprill 2010. Juhendajaks TTÜ Robotiklubi poolt oli Peeter Salong.
Patareisorteerijal on ava sisestamaks AA või AAA suuruses patareisid masinasse. Kui patarei on kukkunud võlli küljes olevasse kaussi, siis katkestab see kiiresensori kiire, mida jälgitakse programmiliselt. Kiire katkemise tuvastamisel liigub servomootori ostas olev klemm patarei ühe otsa pihta ning surub patarei vastu teiselpool olevat vedruklemmi. Vedru kasutamine leevendab patareide pikkuste erinevust. Patarei pinge mõõtmisel on patarei otsad kokku ühendatud läbi 50 oomise takisti - see koormab patareid piisavalt, et aru saada, kas patarei suudab veel voolu välja anda. Kui pinge on üle 80 % nominaalpingest, see teeb 1,2 V, siis patarei tagastatakse kasutajale, muul juhul kukutatakse patarei kogumissilindrisse. Patareide lahterdamine toimub teise servo abil (võlli servo), mis liigutab kaussi kas ühele või teisele poole. Võlli servo algasendisse toomisel kasutatakse teist kiireandurit, mille kiire katkemisel saab programm aru, et servo on algasendis tagasi ning peatab servo liikumise. Teise servo, mis juhib klemmi, algaendisse viimiseks kasutatakse mikrolülitit, mille lülitamisel servo peatub. Lisaks eelnevale on süsteemis ka eraldi lüliti süsteemi sisse ja välja lülitamiseks.
Patareisorteerija blokskeem on toodud allpool oleval pildid, kus on näidatud ka juhtmete ühendused. Siinkohal tasub mainida, et mootorite kontrolleri plaat on ise tehtud.
Patareisorteerija kood tar.gz failina kokkupakitult
Kasulik oli see, et…
Vajaka jäi…