Valmistatud on üks prototüüp ja katsetatud klaasriidest kere valmistamist.

Mida oleks vaja teha:

1. Proovida erinevaid kere valmistamise viise - valmistada mõned korpused erinevatel viisidel (ja erinevatest materjalidest) ja võrrelda tulemusi. (Vahust mudelite valmistamiseks peaks CNC pingil olema korralik töölaud).
2. Otsida mõned radiaalsed ventilaatorid ning neid katsetada. Võimaluse korral võiks lasta mõned CNC pingis valmistada. Samuti tuleks valmistada keha, mis läheb ventilaatori ümber ning suunab õhuvoolu.
3. Katsetada, katsetada, katsetada

Probleemid:

• Vaja oleks ligipääsu CNC freespingile.

Paljusid detaile pole mõistlik/võimalik käsitsi piisavalt täpselt valmistada, lisaks ajaline kokkuhoid.

• Finantsküsimused

Arendusprojekti läbiviimiseks kulub palju raha ja kulud ei ole paljuski täpselt ette ennustatavad. Vaja ei ole tohutuid ressursse.

• Inimressursid

Vaja oleks inimesi, kellel aega ja tahtmist projektiga tegeleda. Eelkõige peaks olema tahe midagi uut õppida.

• Üldine info
• Projekti II etapp
• Aluseks olev veebileht
• Coanda efektist koos joonistega
• Dokument, kus seletatakse, kuidas Coanda efekt loob tõstejõu

• Kasutada kahte vastassuunas pöörlevat propellerit, et ümber oma telje pöörlemist poleks ja õhuvool ühtlasem oleks. Sedasi saab vabaneda güroskoobist ja vähendada õhuvoolu suunavate tiibade arvu ning massi neid keeravate servode arvelt. Selle meetodi efektiivsusest on juttu ka wikis. Miinuseks on keerulisem mehaanika. Kuna kasutusel on üsna väike propeller, saab selle ääriskonstruktsiooni kaudu viia selle kohale vastassuunas keerleva propelleri oma mootoriga. Sedasi saab suunda muuta mootorite omavahelise kiiruse muutusega.

Puudusesed

• Ebaefektiivne, kuna teine propeller liigutab palju vähem õhku kui esimene (4-labaga propeller oleks efektiivsem).
• Mootoreid on vähe saada.
• Vaja oleks kahte kontrollerit.

• Kasulik oleks arvutis valmistatud mudelit ka praktiliselt testida. Selleks läheks vaja vahtplasti ja mingit pöörlevat alust, kuhu vahtplasti plokk kinnitada. Sellest saaks siis vastavalt painutatud kuuma traadiga välja lõigata sobiva kujuga mudeli. Mootori jaoks peaks tegema vastava rakise. Praktiliselt võtaks see kõik ilmselt päris palju aega, aga võib oletada, et tulemus tuleks ka selle võrra parem. http://www.dansworkshop.com/electricity-and-electronics/hot-wire-foam-cutting.htm

Tundub, et selle idee teostamine on liiga keeruline. Praktiliselt on 2 võimalust:

• Profiili kujulise teraga lõigata välja kipsist vorm ja sinna sisse lasta mingit vahtu. Vahu ja vormi vaheline pind on veel vaja katta ka mingi ainega, et nad kokku ei jääks.
• Treipingis profiili kujulise teraga vahtplastist välja treida. Ka siin on pind vaja veel katta millegagi, et ta sile jääks.

Kuuma traadiga lõikamine ei ole reealne võimalus, sest

• kui traadile annaks profiili kuju, siis traati kuumutades see kuju muutuks
• kindlasti tuleks seda teha hästi ventileeritud ruumis või väljas

• Projeti taotlus
• Komponentide nimekiri vanade arvutite täiendamiseks
• Kulud
• Makstavad arved
• Testimisplaan 10., 11. aprill
• Projekti taotlus 14.11.08

• Solidworks 2007 mudel
• Rein Reinkorti joonis, puudu alumine osa

• elsA
• X-Plane
• xfoil
• Gerris Flow Solver
• OpenFOAM
• Blender

Ülesanded nädalaks:

• Güro juurde - Lauri
• Tugevdused jalgadele - Andres
• Katsepolügon - vaja minna Mikuga aianduspoodi
• Erinevused - Martin T.
• Väljanägemine - Martin T.
• LED valgustus - edasi lükatud
• massi vähendamine - koguda ideid kuidas
• Aku - Lauri
• Kaalujaotus - Martin T.
• Propeller - Tiit
• Labade mehaanika - Heiko

Ülesanded nädalaks:

• Propelleri ümbris - Andres, 9. apr
• Servode, gürode hingeelu - Tiit, 5. apr
• Klappide mehaanika - Heiko, 7. apr
• Labade mehaanika - Heiko, 7. apr
• Värvimine - Martin, 5. apr
• Külgpidine tugevdus - Andres, 11. apr
• Testimine - kõik, 10. apr

Arvutuslikult kokku: vähemalt 518g

Kaalutud kogumass ~760g

Juhtpuldiks sobib Futaba FF7. Sel on komplektis 7 kanaliga saatja ja vastuvõtja koos kolme digitaalse servoga. Kullo mudelipoest saab selle tellida 6430 krooniga. Juurde tuleb osta güroskoop, mõned servod ja akud, kuid viimased sõltuvast propellerimootorist.

:galerii:holjuk

:galerii:holjuk:12_03_2008

:galerii:holjuk:19_03_2008

:galerii:holjuk:27_03_2008

• Video esimestest lennukatsetusetest

:galerii:holjuk:31_03_2008

:galerii:holjuk:07_04_2008

:galerii:holjuk:09_04_2008

:galerii:holjuk:11_04_2008

• Lauri Kirikal – projektijuht

• Martin Tigasson - töögrupi juht
• Heiko Pikner
• Andres Ormisson
• Dmitri Jeroškin

• Mikk Leini - töögrupi juht
• Tiit Rätsep
• Martin Kontus

• Rasmus Raag - vanade arvuti täiendamine, töögrupi juht
• Martin Allik - uus arvuti
• Lauri Kirikal - wifi kaamera

• Martin Allik - töögrupi juht
• Lauri Kirikal